Kuidas EL-i prügi väljaveo nõudmistele järgi jõuda?

Euroopa Liidu nõudmisel tuleb 2025. aastaks 55 protsenti olmejäätmeid ümber töödelda. 2035. aastaks plaanitakse ümber töödelda 65 protsenti jäätmeid. Kahjuks jääb Eesti maha. Eestis viiakse ümbertöötlemisele ligikaudu kolmandik kogu toodetud jäätmete hulgast. Probleem seisneb ümbertöötlemise kalliduses. Igal aastal toodavad Eesti majapidamised ligikaudu 430 tonni jäätmeid. Neist 55 protsenti jäätmeid põletatakse.

Eesti Valitsus ei kavatse alla anda ning plaanib ette võtta kõige erinevamaid samme, et saavutada Euroopa Liidu poolt määratud pikaajalisi eesmärke prügi utiliseerimises.

Tallinnas tegelevad prügi väljaveoga nii üksikisikud kui ka riiklikud ettevõtted. Enamik nendest on huvitatud kiirest ja odavast utiliseerimisest. Eesti saavutustest prügi utiliseerimises võib nimetada prügi ladustamist, mis 2013. aastaks vähenes kümne protsendini. Pärast Iru elektrijaama avamist hakkasid prügiettevõtted jäätmeid põletusele viima. 2017. aastal jõudis prügi ladustamise protsent seitsmeteistkümne protsendini. Seda probleemi kavatseb Eesti Valitsus lahendada uuel 2018. aastal.

Comments are closed.