Ehitusprügi väljaved

Ehitusprügi väljavedu on eduka ehitustöö tähtsaim eeldus. Ehitusjäätmed risustavad ehitusplatsi, segavad töökulgu, samuti kujutavad ohtu tööjõu turvalisusele. Iga brigadir, kes oma tööliste eest hoolitseb, mõtleb ohutustehnika peale ning tellib ehitusjäätmete äraveo konteinerid õigeaegselt. Ehitusprügi koosneb ehitiste jääkidest, betoon- ja metalltoodetest, purustatud telliskividest, pakenditest, tühjadest värvipurkidest, puidu ja kaablite lõikudest. Prügi…

Jätka lugemist

Eesti ökoloogia

Riigi ökoloogia on otseselt seotud majapidamis- ja ehitusjäätmete väljaveo ning utiliseerimisega. Mina elan imelises kohas Männiku. Ümberringi on mets, värske õhk, terviserada. Ela ja rõõmusta! Kuid kui meie metsa sisse piiluda, siis märkad prügihunnikuid, mis on sinna elanike poolt viidud ja otse keset metsa jäetud. Prügi viiakse välja ning visatakse…

Jätka lugemist

Tasuta prügi väljavedu Tallinnas. Kas see on võimalik?

  Tasuta prügi väljaveole kulub Tallinnal 15 miljonit eurot. Nii arvab Ragn-Sells juhtkonna esindaja Rain Väena. Prügi väljaveole Pirital või Lasnamäel kulub Tallinnal 5 miljonit eurot. Tasuta hakatakse välja vedama vaid biojäätmeid ja paberit. Olmejäätmete eest tuleb maksta. Olmejäätmete väljaveole kulub perel umbes 5 eurot kuus. Eesti Valitsus arvab, et…

Jätka lugemist

Kuidas EL-i prügi väljaveo nõudmistele järgi jõuda?

Euroopa Liidu nõudmisel tuleb 2025. aastaks 55 protsenti olmejäätmeid ümber töödelda. 2035. aastaks plaanitakse ümber töödelda 65 protsenti jäätmeid. Kahjuks jääb Eesti maha. Eestis viiakse ümbertöötlemisele ligikaudu kolmandik kogu toodetud jäätmete hulgast. Probleem seisneb ümbertöötlemise kalliduses. Igal aastal toodavad Eesti majapidamised ligikaudu 430 tonni jäätmeid. Neist 55 protsenti jäätmeid põletatakse.…

Jätka lugemist