Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine ehitajale (jäätmekava ehitusobjektil)
Kuhu panna remondil tekkinud ehitusjäätmed? Ehitusjäätmed ei ole olmejäätmed ega käi tavalisse prügikonteinerisse; vii need jäätmejaama või telli äravedu loaga ettevõttelt.
Põhiallikas: Jäätmeseadus § 7², § 29¹, § 71 lg 2 p 7; MKM määrus nr 97 § 25 · kehtiv redaktsioon alates 01.07.2026
Mida seadus ütleb
- Ehitus- ja lammutusjäätmed on ehitus- ja lammutustööde käigus tekkinud jäätmed. Jäätmeseadus § 7² · kehtib alates 15.05.2021
- Ehitus- ja lammutusjäätmed ei ole olmejäätmed, seega ei kuulu need korraldatud olmejäätmeveo alla; need tuleb viia jäätmejaama või anda loaga käitlejale. Jäätmeseadus § 7 lg 2, § 66 lg 1; Kliimaministeeriumi ehitusjäätmete leht · kehtib alates 15.05.2021
- Ehitise lammutamisel tuleb võimalikult suures ulatuses liigiti koguda ohtlikke aineid sisaldavad materjalid ning korduskasutuseks või ringlussevõtuks sobivad materjalid. Jäätmeseadus § 29¹ · kehtib alates 15.05.2021
- Täpsemad nõuded tulevad valla või linna jäätmehoolduseeskirjast: see määrab ehitusjäätmete, sh liigiti kogutud puidu, betooni, telliste, plaatide, keraamika, kivide, metalli, klaasi, plasti ja kipsi kogumiskohad ja käitlemise nõuded. Jäätmeseadus § 71 lg 2 p 7 · kehtib alates 15.05.2021
- Riiklik siht: ehitus- ja lammutusjäätmetest (v.a looduslikud kivid ja pinnas) tuleb taaskasutada vähemalt 70% kogumassist aastas. Jäätmeseadus § 136³ lg 1 p 2 · kehtib alates 01.01.2020
- Lammutamise ehitusprojektis tuleb märkida ohtlikke aineid (sh asbesti) sisaldavad materjalid, nende kogused ja liikide kaupa kogumise nõuded ning tekkivate jäätmete ligikaudsed kogused ja käitlemise korraldus. Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 § 25 lg 5 p 7–8 · kehtib alates 21.07.2015
- Jäätmeseaduses tähendab 'jäätmekava' omavalitsuse arengukava osa (volikogu õigusakt), mitte ehitaja dokumenti; ehitaja jäätmete planeerimise nõuded tulenevad ehitusprojektist ja kohalikust jäätmehoolduseeskirjast. Jäätmeseadus § 42 lg 1 · kehtib alates 17.01.2026
- Õiguskantsleri hinnangul ei või omavalitsus jäätmehoolduseeskirjaga seada ehitusprojektile lisanõudeid ega siduda ehitusjäätmete dokumente ehitus- või kasutusloa menetlusega. Õiguskantsleri ettepanek 14.04.2026
- Ehitusjäätmete vedamine majandus- või kutsetegevuses nõuab Keskkonnaameti registreeringut. Jäätmeseadus § 98⁷ lg 2 p 2
- Jäätmeid võib ladustada enne taaskasutamist kuni kolm aastat ja enne kõrvaldamist kuni ühe aasta. Jäätmeseadus § 28 lg 7 · kehtib alates 15.05.2021
- Ehitusjäätmete (nt betoon, tellised, pinnas) kasutamiseks teede ehitusel või maa-ala täitmisel ilma jäätmeloata tuleb täita ministri määruse nõuded ja tegevus Keskkonnaametis registreerida; enne tuleb tegevus kooskõlastada omavalitsusega. Keskkonnaministri määrus nr 21 § 1 lg 1, § 4¹; Keskkonnaameti registreeringu leht
- Tavajäätmete prügilasse ladestamise saastetasu on 90 eurot tonnilt, asbesti sisaldavate ehitusmaterjalide jäätmetel 0,63 eurot tonnilt. Keskkonnatasude seadus § 21 lg 1 p 2–3 · kehtib alates 01.07.2026
- Näide eeskirjast: Ruhnu vallas tuleb ehitusplatsil liigiti koguda vähemalt puit, paber ja kartong, metall, mineraalsed jäätmed, klaas, pinnas, plast, ohtlikud jäätmed, korduskasutatavad materjalid ja pakendid; ohtlikud ehitusjäätmed (asbest, värvid, tõrvapapp) eraldi märgistatud lukustatavas mahutis. Ruhnu valla jäätmehoolduseeskiri § 28 lg 14–17 · kehtib alates 21.09.2026
- Kliimaministeeriumi andmetel tekkis 2021. aastal Eestis ligikaudu 3,22 miljonit tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid ning 90% neist suunati taaskasutusse. Kliimaministeerium, „Ehitus- ja lammutusjäätmed“ (uuendatud 27.03.2025)
Sätted on lühendatud ja ümber sõnastatud; täpne tekst on Riigi Teatajas. See leht ei ole õigusabi.
Korduma kippuvad küsimused
Kuhu panna remondil tekkinud ehitusjäätmed?
Ehitusjäätmed ei ole olmejäätmed ega käi tavalisse prügikonteinerisse; vii need jäätmejaama või telli äravedu loaga ettevõttelt. (Jäätmeseadus § 7 lg 2, § 66 lg 1; Kliimaministeeriumi ehitusjäätmete leht; Jäätmeseadus § 98⁷ lg 2 p 2)
Mida tuleb ehitusplatsil eraldi koguda?
Seadus nõuab lammutamisel ohtlike ja korduskasutatavate materjalide eraldamist; täpse loetelu annab kohalik jäätmehoolduseeskiri (tavaliselt puit, metall, mineraalsed jäätmed, kips, plast, ohtlikud jäätmed). (Jäätmeseadus § 29¹; Jäätmeseadus § 71 lg 2 p 7; Ruhnu valla jäätmehoolduseeskiri § 28 lg 14–17)
Kas ehitusprahti võib kasutada oma krundi täitmiseks?
Ainult nõuetele vastavaid jäätmeid ja registreeringuga; enne tuleb tegevus omavalitsusega kooskõlastada. (Keskkonnaministri määrus nr 21 § 1 lg 1, § 4¹; Keskkonnaameti registreeringu leht)
Vaata ka: Ehitusjäätmed: kuhu viia · Konteineri kalkulaator · kõik õigusteemad
Vaja prügi ära vedada?
Mööbel, ehitusprügi või konteiner 6–30 m³: pakkumise teeb jäätmekäitlejana registreeritud partner enne tööd.