Jäätmeseadus lihtsalt

1. Jäätmeteks loetakse vallasasi, mille omanik on ära visanud, kavatseb ära visata või peab seda tegema. Jäätmeseadus § 2 lg 1 · kehtib alates 10.11.2011
2. Olmejäätmed on kodudest kogutud sega- ja liigiti kogutud jäätmed (paber, klaas, metall, plast, biojäätmed, pakendid, tekstiil, mööbel jm); ehitus- ja lammutusjäätmed olmejäätmete hulka ei kuulu. Jäätmeseadus § 7 lg 1–2 · kehtib alates 15.05.2021
3. Jäätmevaldaja peab oma jäätmed käitlema nõuete järgi või andma need üle isikule, kellel on selleks õigus. Jäätmeseadus § 28 lg 1
4. Kui jäätmed antakse isikule, kellel puudub õigus neid käidelda, jääb vastutus jäätmete eest endisele valdajale. Jäätmeseadus § 28 lg 5 · kehtib alates 18.07.2014
5. Vald või linn korraldab oma territooriumil segaolmejäätmete, biojäätmete ja kodus tekkivate tagatisrahata pakendijäätmete kogumise ja veo (korraldatud jäätmevedu). Jäätmeseadus § 66 lg 2 · kehtib alates 17.01.2026
6. Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks automaatselt oma elu- või tegevuskoha veopiirkonnas alates volikogu vastava määruse jõustumisest; eraldi lepingut sõlmima ei pea. Jäätmeseadus § 69 lg 1 · kehtib alates 01.09.2025
7. Korraldatud jäätmeveo mõttes on jäätmevaldaja korteriühistu, selle puudumisel suvila, elu- või äriruumiga kinnisasja omanik. Jäätmeseadus § 69 lg 2
8. Vald või linn võib jäätmevaldaja tema taotlusel tähtajaliselt korraldatud jäätmeveost vabastada, kui kinnistul ei elata või seda ei kasutata; enne seda kontrollitakse asjaolusid kohapeal. Jäätmeseadus § 69 lg 4 ja lg 4² · kehtib alates 19.07.2010
9. Omavalitsus peab korraldama vähemalt paberi, papi, metalli, plasti, tekstiili, klaasi ja kodus tekkivate ohtlike jäätmete liigiti kogumise ning biojäätmete liigiti kogumise tekkekohalt, kui neid ei ole võimalik kohapeal ringlusse võtta. Jäätmeseadus § 31 lg 3–4 · kehtib alates 15.05.2021
10. Kes kompostib biojäätmed ise ja soovib biokonteinerist vabastust, esitab omavalitsusele taotluse; omavalitsus kannab kompostimise jäätmevaldajate registrisse. Kompostimise lõpetamisest tuleb omavalitsusele teatada. Jäätmeseadus § 31 lg 4¹–4⁴ · kehtib alates 01.09.2025
11. Jäätmehoolduseeskiri peab tagama biojäätmete äraveo vähemalt kord 4 nädala jooksul (kui kohapeal ei kompostita), segaolmejäätmete ja tagatisrahata pakendijäätmete äraveo vähemalt kord 12 nädala jooksul. Jäätmeseadus § 71 lg 2 p 2 · kehtib alates 17.01.2026
12. Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi segada teiste jäätmete ega erinevate omadustega materjalidega. Jäätmeseadus § 14 lg 1² · kehtib alates 15.05.2021
13. Füüsiline isik, kes käitleb ise oma kodumajapidamise jäätmeid seaduse nõuete järgi, ei vaja jäätmeluba ega registreeringut. Jäätmeseadus § 73 lg 4 p 1; § 98⁷ lg 3 p 1
14. Jäätmete põletamise või keskkonda viimise eest väljaspool jäätmekäitluskohta on füüsilisele isikule trahv kuni 300 trahviühikut (kuni 2400 eurot), juriidilisele isikule kuni 400 000 eurot. Jäätmeseadus § 126⁴; Karistusseadustik § 47 lg 1 (trahviühik 8 eurot) · kehtib alates 15.05.2021
15. Valla või linna jäätmehoolduseeskirja rikkumise eest on trahv kuni 200 trahviühikut (kuni 1600 eurot), juriidilisele isikule kuni 20 000 eurot. Jäätmeseadus § 120⁷ · kehtib alates 01.01.2011

Sätted on lühendatud ja ümber sõnastatud; täpne tekst on Riigi Teatajas. See leht ei ole õigusabi.

Vaata ka: Jäätmevedu omavalitsustes · Mis prügikasti see käib? · kõik õigusteemad